Esimene laulupidu
Praeguse Tartu Ülikooli staadioni lähedal, tavalisel tänavanurgal, muutis kolmepäevane sündmus 1869. aastal laulmise rahvuslikuks väljenduskeeleks — ja pani aluse traditsioonile, mis kujundab Eestit tänaseni.

Lugu
1869. aasta juunis, peoplatsi peal tänase Tartu Ülikooli staadioni lähedal, pidas Eesti oma esimese üleriigilise laulupeo — kümned koorid ja orkestrid, kümnetes tuhandetes loetud rahvahulk ja kolm päeva, mis muutsid seda, mida laulmine siin tähendas.
Mõte polnud meelelahutuses. See oli tõestus, et eestlased suudavad organiseerida, esineda ja pidutseda omas keeles. Laulmisest sai avalik identiteeditehnoloogia — viis tunda end rahvusena pool sajandit enne, kui iseseisvus võimalik oli.
Miks just see nurk on oluline

Algne Ressource'i aed on ammu kadunud ja linn on selle üle kasvanud — just seepärast ongi tähis oluline: see kinnitab laulupeotraditsiooni alguse — selle, mis lõpuks aitas riigi vabaks laulda — täpsesse punkti kaardil, enne kui see mütoloogiasse hajub.
Seisa tähise juures ja kuula, kuidas 1869. aasta aiapidu sai laulva revolutsiooni traditsiooni alguseks.
Kiired faktid
- •Esimene üle-eestiline laulupidu kestis kolm päeva 1869. aasta juunis.
- •Osales kümneid tuhandeid; esinesid kümned koorid ja orkestrid.
- •Sellest alguse saanud traditsioon kestab tänaseni ja on UNESCO tunnustatud.
Ava Esimene laulupidu WanderTrailsis
Seisa päris kohas ja ava täislugu koos fotode ja audionarratsiooniga eesti, inglise ja vene keeles — tasuta, omas tempos, broneerimist pole vaja.


