Pirita olümpiasadam
1980. aasta suveolümpiamängudeks rajatud Pirita olümpiasadamast sai mereäärne lava, kus külma sõja poliitika, nõukogude ambitsioonid ja olümpiasport kohtusid Läänemerel.

Lugu
1980. aasta suveolümpiamängud kuulusid Moskvale — aga purjetamine kuulus Tallinnale. Olümpiaregati jaoks valiti Pirita ja 1970. aastate lõpus ehitati selle jaoks ümber terve rannikulõik: sadam, sportlaste rajatised, teed ja mõned Eesti julgeimad betoonarhitektuuri näited.
Eestlaste jaoks olid mängud kahe teraga: ülemaailmne tähelepanu ja kaasaegne taristu, mis saabus range nõukogude kontrolli all, piiratud rahvussümbolite ja kõikjal oleva julgeolekuga. Kaheks nädalaks tekkis raudsesse eesriidesse väike mereäärne pragu.
Mis olümpiast maha jäi

Monumentaalne purjespordikeskus — terav geomeetria, suured avatud ruumid, häbenematu betoon — on nüüd üks omanäolisemaid hilise nõukogude modernismi näiteid riigis. Pärast 1991. aastat pöördus selle tähendus: ideoloogilisest visiitkaardist sai igapäevane jahisadam, rannapromenaad ja maamärk.
Ilmastikust kulunud, kuid äratuntav sadam on haruldane koht, kus saab korraga jalutada läbi külma sõja ajaloo, olümpiaajaloo ja tavalise mereäärse pärastlõuna.
Avastus äpis paneb olümpiaülekanded kõrvuti sellega, milline sadam täna välja näeb — seisa muulil ja võrdle.
Kiired faktid
- •1980. aasta olümpia purjetamisvõistlused peeti Pirital, mitte Moskvas.
- •Ehitus kujundas 1970. aastate lõpus ümber terved Pirita rannikulõigud.
- •Kompleks on Eesti hilise nõukogude modernismi juhtnäide.
Ava Pirita olümpiasadam WanderTrailsis
Seisa päris kohas ja ava täislugu koos fotode ja audionarratsiooniga eesti, inglise ja vene keeles — tasuta, omas tempos, broneerimist pole vaja.


