Pirita klooster
Vaiksed kivimüürid peidavad sajanditepikkust pühendumust, ambitsiooni, tragöödiat ja vaikseid imesid...

Lugu
Katuseta gooti fassaad Pirital kuulub sellele, mis oli kunagi üks Baltikumi suurejoonelisemaid vaimulikke institutsioone: Pirita klooster, asutatud umbes 1407. aastal. Selle kirik kerkis üle 25 meetri, Lübeckist toodud altari ja raamatukoguga maal, kus enamik inimesi ei osanud oma nime kirjutada.
Klooster oli ka haruldus: topeltklooster, kus elasid nii nunnad kui ka mungad — süsteem, mis oli mujal keskaegses Euroopas peaaegu tundmatu. Naiste osa oli suurem ja mõjukam; see jõeäärne kompleks oli üks varasemaid naiste vaimuelu keskusi Eestis.
Üks öö aastal 1575

Liivi sõda tegi sellele lõpu. 1575. aastal rüüstasid ja põletasid Ivan IV väed kloostri; kogukond ei naasnud enam kunagi. Katus varises, vitraažid purunesid ja suur fassaad jäi üksinda seisma — täpselt nii, nagu sa seda täna näed.
Varemeid ei ehitatud kunagi uuesti üles ja selles ongi nende vägi. Karjused, maalikunstnikud ja nüüd kontserdipublik on kõik seda katuseta kirikut kasutanud. Selle sees seistes tabab sind haruldane tunne — katedraal, mis on avatud taevale.
Äpi audiojalutuskäik äratab kloostri sinu ümber ellu — kellad, käsikirjad, kaubalaevad Pirita jõel ja öö, mil kõik lõppes.
Kiired faktid
- •Asutatud umbes 1407. aastal birgitiinide ordu poolt; kiriku ehitus algas pärast 1417. aastat.
- •See oli haruldane „topeltklooster“ nii nunnadele kui ka munkadele.
- •Hävitatud Ivan IV vägede poolt 1575. aastal ega taastatud kunagi.
Ava Pirita klooster WanderTrailsis
Seisa päris kohas ja ava täislugu koos fotode ja audionarratsiooniga eesti, inglise ja vene keeles — tasuta, omas tempos, broneerimist pole vaja.


