Volta tehas
Tänapäeva lihvitud Volta kvartali taga on üks Tallinna olulisemaid tööstuslugusid — tehas, mis aitas linna moderniseerida, sai töökohaks, poliitiliseks ruumiks, sõjaaja tootjaks, nõukogudeaegseks masstootjaks ja lõpuks mäluna taaselustatud varemeteks.

Lugu
1899. aastal valiti Kalamaja serval asuv heinamaa millekski julgeks: tehaseks, mis hakkaks ehitama elektrimasinaid — ajal, mil elekter ise tundus veel tulevikuna. AS Volta asutati 15. aprillil 1899 ja selle tehas alustas tööd 5. jaanuaril 1900.
Volta ei teinud ainult mootoreid. Ta tarnis seadmeid elektrijaamale, mis lülitas 1913. aastal sisse Tallinna avaliku elektrivõrgu. Sama tehas tootis hiljem elektrisüsteeme allveelaevadele — ja Esimese maailmasõja ajal 600 000 käsigranaati.
Impeerium, vabariik, varemed, taassünd

Tehas elas läbi kõik süsteemid, mis Eestit valitsesid: evakueeriti 1917. aastal Venemaale, käivitati 1920. aastatel vabariigi ajal uuesti, natsionaliseeriti 1940. aastal ja muudeti seejärel nõukogude masstootjaks — ainuüksi 1963. aastal valmistas ta 242 000 elektrimootorit ja 190 000 elektritriikrauda.
Volta likvideeriti 1990. aastatel ja seisis aastaid tööstusliku kummitustsoonina. Täna ehitatakse kvartalit uuesti üles ja selle kummalisim monument on alles: tehase kümnemiljones elektrimootor, valminud 1990. aastal — mälestusmärk mitte valitsejale, vaid kogunenud tööle.
Täielik avastus äpis lisab 1905. aasta politseireidi, allveelaevalepingud ja parfüümivabriku, mis kunagi Volta saale rentis.
Kiired faktid
- •Asutatud 15. aprillil 1899; tootmine algas 5. jaanuaril 1900.
- •Tarnisid seadmeid Tallinna esimesele avalikule elektrivõrgule (1913).
- •1963. aastal toodeti ühe aastaga 242 000 elektrimootorit.
- •Kümnemiljones mootor (1990) on kvartalis alles.
Ava Volta tehas WanderTrailsis
Seisa päris kohas ja ava täislugu koos fotode ja audionarratsiooniga eesti, inglise ja vene keeles — tasuta, omas tempos, broneerimist pole vaja.


