MarsruutTartu

Tartu läbi aegade: linnamäest teadlaste linnaks

4 peatükki19 peatustAudio: EN / ET / RUÄpis tasuta
Tartu läbi aegade: linnamäest teadlaste linnaks

Mida sa läbi kõnnid

  1. 1

    1. peatükk: esimene seljandik

    Kus Tartu alguse sai

    ↓ Eelvaade allpool
  2. 2

    2. peatükk: poolel teel üles Toomele

    Tarbatu: linnus piiril

    Äpis
  3. 3

    3. peatükk: lähenemine toomkirikule

    Kivi, rist ja käsk

    Äpis
  4. 4

    4. peatükk: Tartu toomkirik

    Varemetest raamatukoguks ja muuseumiks

    Äpis

1. peatükk · Tasuta eelvaade

Kus Tartu alguse sai

Seljandik vete kohal

Seljandik vete kohal
Kuula seda peatustET
0:00 / –:––

Sa seisad Toomemäe lõunaharjal, üsna lähedal paigale, kus kujunes välja Tartu vanim tuumik. Toomel ja selle nõlvadel tehtud arheoloogilised kaevamised on näidanud, et inimesed viibisid siin juba varakeskajal (umbes 5.–7. sajandil pKr), ammu enne seda, kui Tartu 1030. aastal kirjalikes allikates esmakordselt ilmub. Tollal oli Emajõgi palju soisem ja laiem kui praegu: selle lamm levis allpool mäge ning kõrgemat maad leidus vähe. Seetõttu ei olnud hooajalistest üleujutustest kõrgemale jääv kuiv seljandik lihtsalt mugav — see oli strateegiline.

Sellistelt kõrgematelt paikadelt sai kontrollida liikumist jõel, jälgida allpool olevat ületuskohta ja rajada püsiva asustusala, kus maju, säilitusauke ja töökodasid ei uhtunud minema. Siit leitud keraamika, tööriistad ja põlenud hoonete jäänused kinnitavad, et tegemist ei olnud juhusliku laagripaigaga, vaid kohaga, kuhu inimesed korduvalt tagasi tulid ja mida nad uuesti üles ehitasid. Teisisõnu: Lõuna-Eestis oli see mägi üks organiseeritud elu varasemaid püsipunkte.

Jää kujundas, inimesed valisid

Jää kujundas, inimesed valisid
Kuula seda peatustET
0:00 / –:––

Toomemägi ise on vanem kui ükski siinne asustus. See on liustikumoreen, mis jäi siia viimase jääaja lõpus umbes 10–12 tuhat aastat tagasi. Kui liustik taandus, lükkas see üles seljandikke ja jättis täpselt siia, kus sa seisad, kõrgema pikliku künka. Hilisemad põlvkonnad geoloogiat ei tundnud, kuid nad tajusid eeliseid: mäelt avanes vaade Emajõe orule, pinnas oli allpool olevate märgaladega võrreldes suhteliselt tugev ning see paiknes veetee kõrval, mis ühendas Võrtsjärve Peipsiga ja sealt edasi Novgorodi ning Ida-Baltikumi aladega.

Seetõttu oli Toome loomulik koht liikluse kontrollimiseks ja maksude kogumiseks. Juba sajandeid enne kirjalikke kroonikaid võidi siin vahetada sisemaalt toodud kalu, karusnahku, vaha ja hiljem rauast esemeid soola või imporditud kaupade vastu, mis liikusid mööda jõge. Valem oli seega lihtne: jääaja geograafia lõi mäe; inimgeograafia — kaubateed, jõeliiklus, turvalised ületuskohad — ajendas inimesi seda valima.

Jätkub kohapeal

Lugu läheb edasi — veel 18 peatust tänaval

See oli alles 1. peatüki algus 4-st. Täismarsruut juhib sind peatus peatuse haaval läbi Tartu — audiogiid eesti, inglise ja vene keeles, ajaloolised fotod igas punktis ja XP sinu Avastajapassi. Tasuta, omas tempos, broneerimist pole vaja.

Veel marsruute