MarsruutTallinn

Tallinna teletorni marsruut: ajaloo kõrgused

5 peatükki13 peatustAudio: EN / ET / RUÄpis tasuta
Tallinna teletorni marsruut: ajaloo kõrgused

Mida sa läbi kõnnid

  1. 1

    1. peatükk: signaali vundament

    Ehitatud võimsa levi jaoks

    ↓ Eelvaade allpool
  2. 2

    2. peatükk: insenertehniline tuum

    Ehitatud kõrguse koormustele vastu pidama

    Äpis
  3. 3

    3. peatükk: tee eetrisse

    Eesti ühendamine

    Äpis
  4. 4

    4. peatükk: barrikaadipunkt

    Eetri kaitsmine

    Äpis
  5. 5

    5. peatükk: iseseisvuse vaade

    Tuleviku edastamine

    Äpis

1. peatükk · Tasuta eelvaade

Ehitatud võimsa levi jaoks

Signaal taevast

Signaal taevast
Kuula seda peatustET
0:00 / –:––

Kui Tallinn valiti 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregati toimumispaigaks, seisis Nõukogude Liit silmitsi suure tehnilise puudujäägiga. Eestis oli vaja moodsat ringhäälingukeskust, mis suudaks edastada kaugele ulatuvaid telesignaale selgelt, stabiilselt ja olümpiatasemel töökindlusega. Enne seda projekti ei suutnud ükski Eesti rajatis signaali nii kaugele edastada. Pirita valiti praktilisel põhjusel: selle kõrgem metsane maastik ja kaugus Tallinna keskusest lõid head tingimused stabiilseks signaaliedastuseks ilma tugevate linnast tulenevate häireteta. Tallinna teletorni kavandamine algas 1975. aastal, muutes vaikse rannikumetsa oluliseks külma sõja aegseks side- ja inseneriobjektiks Balti piirkonnas. Valminud rajatis ei teeninud ainult olümpiat — sellest sai üks võimsamaid sidepunkte NSV Liidu loodeosas, mille levi ulatus kaugele üle Eesti piiride.

Külma sõja inseneritöö

Külma sõja inseneritöö
Kuula seda peatustET
0:00 / –:––

Teletorni ehitamisel kasutati 10 000 m³ raudbetooni ja 124 meetri kõrgust terasmasti, mis tegi sellest ühe piirkonna suurema ringhäälingutehnika projekti. Torn kavandati valmima enne olümpia purjeregati algust ning tähtajad muutusid järjest pakilisemaks. Töö kiirendamiseks suunati Vilniuse teletornile algselt määratud kõrgelt spetsialiseeritud saateaparatuur Tallinna — see oli selge märk torni tähtsusest olümpiaülekannete strateegias. Esimene ametlik ülekanne toimus 20. detsembril 1979, võimaldades signaali testida ja olümpiaks valmistumist mitu kuud varem alustada. Sellest hetkest alates ei olnud Tallinn ringhäälinguvõrgu ääreala — sellest sai võtmesõlm NSV Liidu põhjapoolses ringhäälinguvõrgus, mille levi ulatus üle Läänemere ning mis toetas Eestist nii tsiviil- kui ka rahvusvahelisi meediaühendusi.

Jätkub kohapeal

Lugu läheb edasi — veel 12 peatust tänaval

See oli alles 1. peatüki algus 5-st. Täismarsruut juhib sind peatus peatuse haaval läbi Tallinna — audiogiid eesti, inglise ja vene keeles, ajaloolised fotod igas punktis ja XP sinu Avastajapassi. Tasuta, omas tempos, broneerimist pole vaja.

Veel marsruute